Lapsepõlvest on mulle kõige eredamalt meelde jäänud just need nn. punased supid – seljanka ja borš. Kahjuks viimast mul viimasel ajal eriti teha ei õnnestu, kuna naabrid ei kannata hapukapsa lõhna ja värskekapsaga borš pole minu jaoks kaugeltgi mitte see õige. Uut korterit valides, tuleb vaadata, et köök ei oleks kohe kellegi magamistoa seina taga ning kohustuslikuks osaks on suur aken, kust kõik toidulõhnad välja lasta.
Igatahes otsustasin võtta ette siis teise punase supi, mis lapsepõlvest eredalt meelde tuli. Mõeldud, tehtud helistasin emale ja uurisin, mida tema sinna sisse pistab. Ega ma ühest ja konkreetset vastust ei saanudgi. Põhiline tundues, et palju erinevaid maitsekaid lihasid ja kõik komponendid tuleb ära praadida (pole just kõige tervislikum ja seega soovitan õliga kokku hoida neid praadides, muidu tuleb liialt rasvane). Nõnda siis kujunesgi minu seljanka retsept.
Seljanka
1/2 kg läbikasvanud sealiha
300 g suitsuvorsti/sinki
400 g korralike viinereid
4 porgandit
4 hapukurki
6 kartulit
2-3 korralikku suurt sibulat
300 ml ketsupit
100 ml tomatipastat
puljongikuubikuid
3l (vajadusel veidi rohkem) vett
oliivõli
soola, suhkrut, pipart
sorts äädikat
Valmistamine:
Koori kartul, sibul ja porgand. Haki liha, suitsuvorst, sibul, kartul, hapukurk kuubikuteks. Lõika viinerid viiludeks. Riivi porgand jämeda riiviga.
Pane vesi koos kartulitega keema. Pruunista pannil kuumas õlis porgand, hapukurk, sibul, viiner, liha ja suitsuvorst. Kõik eraldi (või äärmisel juhul aedviljad eraldi ja lihad eraldi) ja kalla pärast pruunistamist otse potti keema.
Lisa vette 2 puljongikuubikut.
Vala ketsupi – tomatipasta segu pannile ja kuumuta pidevalt segades umbes 6-7 minutit (kuni segu hakkab veidi paksemaks minema). Kalla supi hulka.
Sega ja maitsesta vajadusel puljongikuubiku, äädika, soola, suhkru ja pipraga. Võid lisada ka veel ketsupit, kui tundub et vähe sai.
Kui soovid vürtsikamat suppi, siis kasuta piprasemat/tulisemat ketsupit.
Serveeri kuumalt ja hapukoorega. 😀
